Arvo Pärdi Grammy-plaat on väärt kuulamine

28.02.2007

Loodetavasti ostavad inimesed, kes oma uude ja kallisse majja laenu viimase otsa eest ka hinnalise helisüsteemi soetavad, endale ka kvaliteetseid heliplaate. Sest milleks maksta kullatud juhtmete eest sadu kroone meetrist, kui pärast mööda neid suvaline pläma jooksma hakkab.

Pärdi muusika Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses ja Hillieri dirigeerimisel on kindla peale minek. Grammy pälvinud “Da Pacem” seda enam, et selle on heaks kiitnud ameerika “salvestuskunstide akadeemia”, mis oma kuldgrammafonide jagamisel paneb suure rõhu justnimelt salvestuse kvaliteedile – lisaks sisu kvaliteedile.

“Da Pacem” on – nagu Pärdilt ikka oodata võib – meditatiivne/spirituaalne/religioosne, sõltuvalt kuulaja usu suurusest. Lisaks ootuspärasetele teostele (“Magnificat”, “Da Pacem Domine”) on sellel plaadil ka kaks esmasel kuulamisel ohoo-efekti tekitavat helirida. “Dopo la vittoria” algab nagu tüüpiline eesti rahvatants, justkui kergel polkasammul, aga ainult algab ja lõppeb. “Littlemore Tractus” üllatab väga pehmekõlalise oreliga, mis saadab hümniväärilist koorimeloodiat.

Minu jaoks plaadi kulminatsioon on “Salve Regina”, ühendades kõik Pärdi muusikale iseloomulikud positiivsed omadused: näilise lihtsuse, meeldiva “lainelise” meloodilisuse ja oskuse koori justkui ühe hingetõmbe sees pianost fortesse ja tagasi pianosse kanda; efekt, mis iga kord süvenenult kuulates kananaha ihule toob. “Salve Regina” illustreerib ka suurepäraselt seda väidet, et Pärt ei ürita omas muusikas laulu teksti kirjeldada, vaid ta kujutab hoopis teksti sisu ja eesmärki. Kuulates plaati ja lugedes vaheteksti on sellele Hillieri teooriale väga raske vastu vaielda. Loodetavasti jääb see meloodia kõrva Hollywoodi helitaustade kujundajatele, selles loos on filmilikku potentsiaali.

Plaadiga kaasnev raamatuke võimaldab kontrollida ka oma ladina, itaalia ja vene keele oskust, sisaldades esitatavate teoste tekste ning nende tõlkeid inglise, prantsuse ja saksa keelde. Pildimaterjali seas on kahjuks ikka seesama Haapsalu (siis veel) remontimata raudteejaamas tehtud T. H. Varrese kammerkoori foto. Mitte et see halb oleks, vastupidi, aga võiks mõne uue ka teha.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.